Lase lahti vastutusest, mis sulle ei kuulu
Elu on justkui arvutimäng, kus meil kõigil on valitud rollid ja mida mängulisemaks endale see teekond teha, seda kergem on elada. Teisalt on see on ka imeline kingitus, sest saame siin Maal hingena kehades kogeda ennast ja samas ka areneda ja selles mängus oma "taset" tõsta.
Inimkehas olles on meil kõigil võimalus taastada ühendus Looja energiaga, algallikaga, mis annab igaühele tema väe tagasi ja tuletab meelde, milline on tema päris olemus. Taastades selle ühenduse valguse ja armastuse energiaga näeme maailma hoopis teise pilguga ja saame rahulikumalt aktsepteerida elu ja inimesi enda ümber ka siis, kui saame aru, et mitte kõik pole meiega samal lainel.
Siiski võib osutuda parajaks väljakutseks vaadata käed rüpes kõrvalt, kuidas keegi käitub meie jaoks ebamõistlikult ja võib tekkida kiusatus sekkuda, et teine pool ikka teaks, mis ta valesti teeb ja aidata ta tagasi õige ree peale. Sel hetkel on oluline teadvustada, et igaüks vastutab oma tegude eest ise ja lasta lahti igasugusest vastutusest kõikide teiste eest. Ainus, kelle ees on mul 100% vastutus, olen mina ise.
Kui võtame ära selle koorma oma õlult, et peame teisi iga hinna eest aitama ja neid hoidma vigu tegemast (vahet pole, kas tegemist on võõra inimese või lähedase pereliikmega), siis teeme iseendale võimsa kingituse, sest anname ära enda seljast selle raske liivakotina mõjuva vastutuse, mis meile ei kuulu. Lisaks anname ka võimaluse teistele hakata iseenda eest täielikult vastutama. Lähedaste puhul võib see olla keeruline, kuna arvame, et teame, mis neile parem on, aga igaüks peab siiski ise oma elu eest vastutama ja sageli on vaja just omaenda vigadest õppida.
Kui otsustame kellegi teise eest, mis on talle parem või pidevalt kritiseerime tema valikuid, siis see annab teisele signaali, et tema otsustusvõime ei ole piisav, et ta on justkui rumalam ja see võib hakata mõjutama tema enesekindlust ja lõpuks panna ennast tundma alaväärsena. Ei maksa liiga agaralt teist "aidata" ja ise tema eest otsustamist ja vastusust endale haarata, sest võib-olla on tal just praegu vaja õppida vastutuse võtmist, enesekindlust, iseseisvust või muud olulist iseloomuomadust ja me ei tohi seda õppimise ja arengu võimalust talt ära võtta.
Seetõttu tuleb teise inimese vaba tahet alati austada ja aktsepteerida. Kui seda teeme, siis muutub meie enda elu kordades lihtsamaks ja anname ka teistele võimaluse ise õppida ja kiiremini jõuda oma arengus järgmise trepiastmeni.
Ela oma elu nii kergelt kui võimalik! Lase endal teha vigu ilma eksimise hirmuta ja ära hakka ennast süüdistama, vaid tõuse püsti, õpi oma vigadest ja liigu julgelt edasi.... ning anna ka teistele võimalus seda kõike samamoodi teha!
Siiski võib osutuda parajaks väljakutseks vaadata käed rüpes kõrvalt, kuidas keegi käitub meie jaoks ebamõistlikult ja võib tekkida kiusatus sekkuda, et teine pool ikka teaks, mis ta valesti teeb ja aidata ta tagasi õige ree peale. Sel hetkel on oluline teadvustada, et igaüks vastutab oma tegude eest ise ja lasta lahti igasugusest vastutusest kõikide teiste eest. Ainus, kelle ees on mul 100% vastutus, olen mina ise.
Kui võtame ära selle koorma oma õlult, et peame teisi iga hinna eest aitama ja neid hoidma vigu tegemast (vahet pole, kas tegemist on võõra inimese või lähedase pereliikmega), siis teeme iseendale võimsa kingituse, sest anname ära enda seljast selle raske liivakotina mõjuva vastutuse, mis meile ei kuulu. Lisaks anname ka võimaluse teistele hakata iseenda eest täielikult vastutama. Lähedaste puhul võib see olla keeruline, kuna arvame, et teame, mis neile parem on, aga igaüks peab siiski ise oma elu eest vastutama ja sageli on vaja just omaenda vigadest õppida.
Kui otsustame kellegi teise eest, mis on talle parem või pidevalt kritiseerime tema valikuid, siis see annab teisele signaali, et tema otsustusvõime ei ole piisav, et ta on justkui rumalam ja see võib hakata mõjutama tema enesekindlust ja lõpuks panna ennast tundma alaväärsena. Ei maksa liiga agaralt teist "aidata" ja ise tema eest otsustamist ja vastusust endale haarata, sest võib-olla on tal just praegu vaja õppida vastutuse võtmist, enesekindlust, iseseisvust või muud olulist iseloomuomadust ja me ei tohi seda õppimise ja arengu võimalust talt ära võtta.
Seetõttu tuleb teise inimese vaba tahet alati austada ja aktsepteerida. Kui seda teeme, siis muutub meie enda elu kordades lihtsamaks ja anname ka teistele võimaluse ise õppida ja kiiremini jõuda oma arengus järgmise trepiastmeni.
Ela oma elu nii kergelt kui võimalik! Lase endal teha vigu ilma eksimise hirmuta ja ära hakka ennast süüdistama, vaid tõuse püsti, õpi oma vigadest ja liigu julgelt edasi.... ning anna ka teistele võimalus seda kõike samamoodi teha!