Kommenteeri

Mida su eriline laps tegelikult vajab?

Kui sul on laps, kes on teistsugune - tal on diagnoositud ATH, autism, tal on mingid foobiad või hirmud, ta on ülitundlik, teda kiusatakse, vms.
Siis tal ei ole vaja tegelikult mitte midagi muud kõige rohkem, kui sinu toetust ja tingimusteta armastust.

Ei loe see, mida arvab kool, mida arvab ühiskond, mida arvad sõbrad ja sugulased. Kõige tähtsam, et sina oled oma lapse jaoks olemas ja mõistad teda. Ei süüdista, ei sunni olema keegi teine, vaid lihtalt oled kohal - lood talle turvatunde, et temaga on tegelikult kõik korras. Ja tegelikult ongi!
Väga paljud probleemid, mis on mingite siltidega lahterdatud, on lihtalt valesti mõistetud.

Minu oma laps on mind nii palju õpetanud ja kasvatanud, et mitte miski pole tähtsam, kui olla oma lapse kõrval ja mõista teda. Lisaks olen tema kõrval pidanud arendama tohutult kannatlikkust ja õppinud ühiskonna ootusi kõrvale jätma.

Mitte miski ei ole parem, kui kuulda oma lapse suust: "Sa oled maailma parim ema, üldse!" Sel hetkel, kui mu oma juba täisealine laps seda ütles, sain aru, et midagi vist olen teinud õigesti. See on palju suurem tänu ja rõõm, kui su laps on õnnelik ja rahul, kui mis iganes ühiskondlik väline mõõdupuu.

See saab juhtuda ainult siis, kui me õpime oma lapsi hindama ja armastama just sellistena nagu nad on. Lapsed on meie tulevik, kui me laseme neil olla loomulikud, puhtad ja siirad ning ei suru neid mõttetutesse raamidesse.

Eriti, kui su laps on tundlik, on tal ühiskonna karmis maailmas raske toime tulla ja ta vajab sinu mõistmist ja tuge. Tundlikkus ja hirmud ei ole haigus, vaid lihtsalt õrnade hingede oskamatus siin maailmas toime tulla.

Me ei kasvata lapsi ühepoolselt, vaid nemad kasvatavad ka meid. Läbi nende saame ka ise areneda ja samal ajal toetada oma erilisi hingelapsi, et nad ei tunneks siin keskkonnas ennast hüljatuna ja sobimatutena.

Väga oluline on õppida oma last kuulama- päriselt kuulama ja mitte alavääristama tema tundeid. Ühtegi lauset ei tohiks jätta tähelepanuta, mis võivad endas peita hirmu või lootusetust. Kui laps ütleb, et tal on halb või ta ei suuda midagi teha, mida justkui on vaja, siis usu oma last. Isegi kui selle taga on midagi muud, siis igal juhul vajab ta sind, et sa aitaksid tal mõista olukorda ja iseennast.

Last ei aita ka pidev muretsemine, et kuidas ta hakkama saab või mida teised arvavad. Ja kui ta on empaatiline laps, siis ta tajub sinu muretsemist ka siis, kui sa seda sõnades otseselt välja ei näita. Tuleb õppida lahti laskma KÕIGEST, mis ei ole hea talle ega ka sulle endale.

Lihtsalt armastamisest ja mõistmisest enamasti piisab, et laps tunneks ennast turvaliselt. Turvaline kodu loob ühtlasi pinnase, et ka mujal elus paremini hakkama saada.

Ole kohal, ole olemas, armasta ja mõista oma last ning sinu laps saab võimaluse olla see, kes ta päriselt on- puhas, siiras ja võimekas inimhing.

Lisa kommentaar

Email again: