Kui aastaid tagasi lahkusin kontoritöölt, siis tundus rahus ja üksinda olemine oma kodus täielik puhkus ja unistuste täitumine. Eriti hindasin magamist ja hommikul mitte ärkamist äratuskella peale. Omaette olemine andis mulle lõpuks ometi aega hakata kuulama oma keha ja mõtteid. Sain süveneda raamatutesse, mis mind huvitasid ja hakata iseennast avastama. Ilmselt tuleb aitäh öelda mu kehale, mis oli juba appi karjumas, et ma aja maha võtaksin iseenda jaoks ja oma hinge taas üles leiaksin.
Täna võin öelda, et olen sellest ajast saanud palju rohkem, kui ma oskasin arvata või loota. Kogu mu teekond ja areng oleks olnud väga palju aeglasem ja võib-olla oleks üldse olnud võimatu jõuda praegusesse olukorda, kui poleks olnud tänuväärset ja õpetlikku kogemust olla tihti ja palju iseendaga ja ainult endaga üksinda.

Samas, nii kasulik ja oluline kui see üksinda olemise aeg ka pole olnud, siis oli see ka omamoodi raske ja väljakutsete rohke katsumus. Kui olla ainult iseendaga, siis ei ole mitte kuskile põgenda- iseenda eest! Kui ei ole segavaid asjaolusid, siis näeb hing kohe võimalust hakata hinge sopist probleeme esile kergitama, et need saaksid varjust valgusesse tulla. Tahad või ei taha, aga välja nad tulevad ja pole muud pääsu, kui vaadata otsa oma hirmudele.
Miks paljud ei suuda üksi iseendaga olla ongi see, et kardetakse iseenda sees peituvaid varje ja nii tehakse kõik võimalik, et täita oma päevad tihedalt tegevustega ära ja siis väsinult õhtul voodisse kukkuda. Seega vajab iseendaga omaette olek julgust ja pole nõrkadele. Eriti, kui teha seda veidi pikemalt, sest mida kauem olla eralduses, seda sügavamalt hakkavad teemad raputama.
Kui aga julgetakse iseendaga tegeleda, oma hirmudele näkku vaadata, siis on preemiaks negatiivsete mustrite lahustumine ja uus hingamine igal tasandil.

Kui Sina oled see, kes väga ei taha olla omaette, sest see tekitab ebamugavust või lausa hirmu ja eelistad enamasti inimesi enda ümber, siis võib-olla Sa just vajadki seda üksiolemise aega, et aru saada, kas seal taga on mingid peidetud teemad. See muidugi ei tähenda, et peaks hakkama kõiki sildu põletama- töölt ära tulema või inimesi maha jätma, vaid lihtsalt pühendama mõnda aega puhtalt enda jaoks, kus mitte keegi ei sega. Siis tekib võimalus vaikuseks enda sees, et oma mõtetes, tunnetes ja kehas selgust luua.
Üksiolemine võib muutuda väga nauditavaks, sest õpid iseendaga olema parim sõber. Ja see parandab ka suhteid teistega, sest ka teised tahavad olla koos rohkem selliste inimestega, kes on sisemiselt puhtad ja säravad kogu oma hinge ilus.

Ohukohaks võib aga osutada see, kui olla liialt kaua üksinda olemises, siis võõrandutatakse inimestest täielikult. Teine ja veelgi reaalsem probleem võib tekkida, kui hakatase kõike üle analüüsima ja jäädakse kinni mõistuse poolt ettesöödetud mõtete puntrasse, mida kedratakse uuesti ja uuesti erinevate nurkade alt. Nii võib lausa hullumiseni ennast üles kütta ja teha sääsest suured elevandid (ütlen meelega mitmuses). Nagu öeldud- üksi olemine ja endasse vaatamine ei ole nõrkadele ja vajab lisaks ka teadlikkust ja enesekontrolli, et mõistus ei domineeriks, vaid õpitakse kuulama sisetunnet ja südame häält.

Kuna elame maailmas, kus eeldatakse, et kogu aeg on vaja olla nagu sipelgad või töömesilased pidevalt millegagi ametis või lausa ellujäämise tasandil, siis oleks kohe väga-väga vaja meil kõigil rohkem omaette olemise aega. Et kuulata vahepeal, mida hing tahab öelda või mis toimub kehaga seoses- kas ollakse ehk liiga tegemas kehale või äkki nutab hing millegi järele. Seda kõike on raske teha, kui ümberringi pidevalt midagi toimub ja meie tähelepanu kõrvale juhib millelegi välisele.
Meie ümber on nii tohutult palju müra ja väga palju ka kunstlikult tekitatud probleeme, et on lausa kriitilise tähtsusega saada vahepeal rahu aega iseendaga olemiseks, et mitte lasta välistel teemadel ennast täiega alla neelata ja aru saada, mis on päriselt oluline minu elus.

See võiks olla elus isegi üks prioriteetidest, et leida aega üksinda olemiseks kasvõi natuke aega. Ei pea ju istuma rätsepaistes ja mediteerima tundide kaupa, vaid seda saab siduda ka mõne muu tegevusega, nt jalutamisega, jalgrattasõiduga, muusika kuulamisega või lihtsalt unistamisega. Aga, meditatsioon on muidugi vägagi soovitav iseendaga tegelemise viis. Kui juhtud magama jääma, siis võta seda kui vihjet, et keha vajab puhkust ja veel rohkem aega iseendale.
Samas, see kõik ei tähenda, et elus ei oleks oluline omavaheline suhtlemine ja peab üksinda läbi raskuste rassima. Rasketel aegadel tulebki kokku hoida ja on aegu, kus lausa on vaja suhteid luua ja neid ka hoida ühiste tegemiste kaudu. Lihtsalt vahel on vaja ka iseendasse vaatamist ja oma hingega konktakti loomist nii, et midagi ei oleks segamas.

Seega, kui peaksid mingil põhjusel, kas iseenda valikute tulemusel või muudel põhjustel olema veidi pikemat aega sunnitud üksida olema ja endaga tõtt vaatama, siis tee seda julgelt ja võta sellest olukorrast enda jaoks parim!